Search*

Uudised

Mida teha, et noored tahaksid õpetajaks õppida?
30/01/2013 13:57 Added by*: Kristiine Vahtramäe; Source*: http://opleht.ee/2644-mida-teha-et-noored-tahaksid-opetajaks-oppida/
Minu põhiline soov on olnud, et koolis oleks üks õpetaja, kes saadaks last esimesest klassist põhikooli lõpuni. See õpetaja oleks klassijuhataja. Ülikoolis peaks olema klassijuhataja õppekavale kõige raskem pääseda, nii et sinna saaksid vaid parimatest parimad. Klassijuhatajatöö võiks olla koolis mõne õpetaja jaoks põhitegevus, mitte nagu praegu, kus paljud õpetajad teevad seda tööd põhitegevuse kõrvalt. Nii ei ole õpetajal lihtsalt ajaliselt võimalik õpilase kasvamist saata.
Kui soovime, et noored tahaksid õpetajaks õppida, peame ilmselt muutma õpetajate, samuti koolijuhtide töölepingud tähtajaliseks. Õpilane näeks siis, et õpetajagi teeb katsed läbi ja püüab häid tulemusi saada. Ja kui ei saa, siis lapsed ainult võidavad sellest.
Vahel olen mõelnud, et noortele tuleks näidata näiteks füüsikaõpetaja Mart Kuurme tunde. Noortele tuleb tutvustada tippõpetajaid. Siis tekib neil ehk soov ka ise meisterõpetajaks saada.
TRIIN KIBUR Tallinna ülikooli õpilasesinduse juhatuse aseesimees: Kui küsida algklassilastelt, kelleks nad tahavad saada, vastavad nad üsna sageli, et õpetajaks. Veidi vanemad lapsed enam nii ei arva ja mingist hetkest on noortel juba kindel veendumus, et õpetajaks nad küll saada ei taha. Õpetajaks olemine ei näi tänapäeva ühiskonnas olevat kuigivõrd väärtustatud. Madal palk, stressirikas töö ja suur koormus ei aita kaasa. Õpetajaamet nõuab pühendumist ja enesedistsipliini, kuid pakub ka mitmekülgseid arenguvõimalusi ja väljakutseid. Võib-olla peaksime võtma hetk aega, et õpetajaametit ja rolli veidi lahti mõtestada.
AIME NIIDAS Tallinna ühisgümnaasiumi õppealajuhataja: Noortele mõjub see, kui hea õpetaja neil on, kui hea hariduse on ta ülikoolist saanud. Tallinna ülikoolis on õpetajaharidus küll aasta-aastalt paremaks muutunud. Meie kooli praktikale tulevad üliõpilased on palju paremini õpetajatööks ette valmistatud, kui olid praktikandid näiteks kümme aastat tagasi. Meie kooli tööle tulnud noored klassiõpetajad sobivad sellele tööle, neil on hea ettevalmistus, nad saavad klassiga hakkama. Võib-olla soovib mõnigi nende õpetajate õpilastest kunagi ka ise õpetajaks saada.
Noortele on tähtis, et õpetajad ise samuti õpiksid, oleksid õppijatena eeskujuks. Kuidas õppimine aga käima hakkab, kui koolitust hakkavad pakkuma põhiliselt ülikoolid? Õpetaja peab oma arengut ise planeerima ja suunama, aga kas ülikoolid suudavad selle vajadusega arvestada? Loomulikult on vaja ka üldisi kursusi. Näiteks erivajadustega laste õpetamise koolitusi on vaja väga paljudele koolidele ja ministeerium võiks need tagada.
LIINA HIRV Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees:Õpetajaameti valikul mängib rolli see, milline on olnud noore kokkupuude õpetajatega ja milline kuvand sellest ametist on jäänud. Tegemist on mingil määral nõiaringiga: kui minu õpetaja ei naudi oma tööd, paistab tihti kurnatud, suhtleb õpilastega ebameeldivalt, siis ei teki mul huvi ise õpetajaks saada, samas on õpetajal raske olla oma töös loov ja sõbralik, kui tema koormus on liialt suur. Õpetajate palgatõus läheks siinkohal asja ette.
 
Teiselt poolt on küsimus selles, kas noor näeb, kui palju võimalusi õpetajaametiga kaasneb. Kui anda õpilastele rohkem võimalusi oma õpingute ajal tundi läbi viia ja kaasata neid rohkem õpetaja tegemistesse, tekib andekatel ehk arusaam, mida õpetajaamet endas kannab.
KRISTI KLAASMÄGI Noored Kooli tegevjuht:  Noored peavad nägema võimekaid õpetajaid, kes on oma alast vaimustuses ning oskavad tagada igale lapsele võimaluse saada väga hea haridus. Sellest eesmärgist peab lähtuma ka õpetajaks värbamine, tudengite valik ning vastuvõtt õpetajakoolitusse, muidugi ka koolituse sisu.
Õpetajakoolitusse kandideerimisel peavad noored tõestama nii oma akadeemilist kui ka sotsiaalset võimekust ning − mis kõige tähtsam –kutsesobivust. Lävendid peavad olema kõrged ning kandideerimine ei tohi koosneda üksnes keskkooli eksamitulemuste esitamisest. Kandidaat peab läbima intervjuu ning miks mitte viima läbi ka näidistunni.
On hea, kui koolipraktikat juhendab kogenud õpetajast mentor, kelle konstruktiivne ja põhjalik tagasiside ning tugi suunavad praktikandi arengut. Mentor teostab regulaarseid tunnivaatlusi, millele järgneb noore õpetaja eneseanalüüs ja arenguvestlus.

Allikas: http://opleht.ee/2644-mida-teha-et-noored-tahaksid-opetajaks-oppida/

Comments* (0):
Add comment*:
Author*: 
:
Human control - type the code shown*:
  Uuenda*
 

Save*

Eesti Русский
 Arvamus (5)Uudiste arhiiv
 Lood elust enesest (4)Uudiste arhiiv
 Toidulaud ja... (5)Uudiste arhiiv
 Uudised (5)Uudiste arhiiv
Sisestused puuduvad
 
     
  
Elitec