Search*

Uudised

„Laste vaesuse hindamine“ 

26/08/2013 14:56 Added by*: Kristiine Vahtramäe;
Kõige rohkem peavad selle eest maksma lapsed ise. Kuid ka riik peab maksma selle eest tulevikus märkimisväärset hinda – oskuste ja tööviljakuse vähenemise, tervishoiu ja harituse madalama taseme, suurema töötuse ja sotsiaaltoetustest sõltumise tõenäosuse näol ning kohtu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide suuremate kulutuste või  sotsiaalse sidususe kadumise tõttu.
 
UNICEFi uurimiskeskus aruandes on kasutatud iga riigi ametlikku statistikat, - seega siis ka Eesti statistikat.
 
Aruandes on pea kõik Euroopa riigid võetud ühtselt nn. rikaste riikide hulka ja kuigi Eesti on tõepoolest olnud nii mõneski mõttes edukas, siis prioriteetide osas, - eriti eelarvevahendite jagamisel on meil veel väga palju ära teha.
 
Ütleksin isegi niimoodi, et kui riigieelarve koostamisel tuleb valida, kas uus uhke büroohoone, superristmik või isegi rahvamuuseumi uus hoone, või näiteks see seadusega määratud 2% riigieelarvest kaitsekulutustele,  - siis eelistada tuleks siiski laste esmavajadusi, tervist, heaolu  ja vajadusi ning tagada neile õnnelik lapsepõlv.
Me ei tohi lubada, et vaesus aina süveneb!

 
 Olen veendunud, et ei Euroopa Liit ega ka NATO ei saa heita Eestile ette, kui me vähendame kaitsekulutusi, kuid see-eest on meil tagatud laste heaolu.
 
Kui vaja tuleB KASVÕI ajutiselt muuta seadusandlust eelarve prioriteete arvestava eelarve koostamiseks. Tean seda, et Eesti riik ei ole nii vaene, et ei suuda oma lastele tagada heaolu! Küsimus on just eelarve prioriteetides.
 
Toon näite oma praktikast: Kui UNICEF Eestis alustas 90-datel, siis selgus, et ca 30% lastest ei ole võimalik kasvõi 1 kord päevas süüa korralik kõhutäis. Survestasime väga tugevalt Riigikogu ja Valitsust ja vahepeal olukord paranes tänu sellele, et laste koolitoitu toetati riigi poolt. Kahjuks on tänaseks olkord taas muutunud ja ca 25-28% lapsi ei saa päeva jooksul kasvõi 1 kord korralikult süüa.
 
Eesti on ühinenud ÜRO Lapse Õiguste konventsiooniga, millega kohustub esikohale sedama lapse huvid, - see peakski olema ka riigi eelarve jagamisel esmatähtis.
 
Kuna suhtleme pidevalt ministeeriumide ja omavalitsuste ametnikega, siis peab tõdema, et väga sageli ei tunne ministeeriumiametnikud, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad ÜRO Lapse õiguste konventsiooni põhisätteid ja seetõttu ei oska neid ka praktikas rakendada. Siin on suur puudujääk kõrgkoolides, - meie spetsialistide (ka juristide) erialalises ettevalmistuses.
 
Nimetatud aruande võrdlustabelites on Eesti mitmel juhul üsnagi soodsas positsioonis, kuid uuringu aluseks olevat 14 indikaatorit, mis hõlmavad leibkonna võimalust lubada endale minimaalset eluks vajalikku, - on kindlasti teema, mille üle peaksid tõsiselt mõtlema nii Eesti poliitilised liidrid kui laste heaolu korraldavad ametnikud.
 
Majanduslikud argumendid räägivad isegi kõige lühiajalisemalt kindlalt laste vaesuse eest kaitsmise poolt. Kuid veelgi tähtsam argument on põhimõtteline. Kuna lastele on antud vaid üks võimalus normaalseks vaimseks ja kehaliseks arenguks, siis tuleb laste vaesuse
eest kaitsmise kohustust täita nii headel kui ka halbadel aegadel.
 
Ühiskond, kes seda kohustust pidevalt ei täida, isegi majanduslikult raskel ajal, on selline ühiskond, kes ei hooli oma kõige haavatavamatest kodanikest ja kuhjab juhitamatud sotsiaalsed ning majanduslikud probleemid lähiaastatesse.
 
See aruanne on võrdlev hetkeseis laste vaesuse kohta tööstusriikides esitatakse just nimetatud põhjustel, et äratada poliitiliste liidrite, ajakirjanduse ja üldsuse tähelepanu.
 
MILLISED ON SIIS NEEED HINDAMISE KRITEERIUMID?
 
Indeksi 14 komponenti hõlmavad leibkonna võimalust lubada endale ( s.h. lapsed 1-16.aastased):
1) kolme söögikorda päevas;
2)  vähemalt üht liha, kana või kala (või taimetoitlastele sobivat alternatiivi) sisaldavat söögikorda päevas;
3) värskeid puu- ja köögivilju iga päev
4) eakohaseid ja laste teadmistele vastavaid raamatuid kodus (v.a õpikud);
5) vabas õhus kasutatavaid hobivahendeid (jalgratas, rulluisud vms);
6) korrapärast harrastust (ujumine, muusikariista mängimine, osalemine noorteorganisatsioonides vms);
7) siseruumides kasutatavaid mänguasju (vähemalt üks lapse kohta, sh õpetlikud mänguasjad väikelastele, klotsid, lauamängud, arvutimängud vms);
8) raha tasulistel kooliekskursioonidel ja -üritustel osalemiseks;
9) vaikset, piisavalt suurt ja piisava valgustusega kohta õppimiseks või koduste ülesannete tegemiseks;
10) internetiühendust;
11) uusi riideesemeid (s.t kõik ei oleks ostetud/saadud kasutatult);
12) kaht paari sobiva suurusega jalatseid (sh üks paar, mis sobib igasuguste ilmastikutingimuste korral);
13) võimalust aeg-ajalt sõpru külla mängima ja sööma kutsuda;
14) võimalust tähistada pidulikke sündmusi (näiteks sünnipäevad, nimepäevad, usuga seotud sündmused jms).
 
 
Teeme siis igaüks midagi konkreetset KOOS LASTE HEAKS !
 
Toomas Palu
UNICEF Eesti
Auna 6, 10317 Tallinn
Telefon  6000 300
E-post   unicef@unicef.ee
----------
Igale lapsele
tervis, haridus, võrdsus, kaitse
KOOS LASTE HEAKS
 
 

Comments* (0):
Add comment*:
Author*: 
:
Human control - type the code shown*:
  Uuenda*
 

Save*

Eesti Русский
 Arvamus (5)Uudiste arhiiv
 Lood elust enesest (4)Uudiste arhiiv
 Toidulaud ja... (5)Uudiste arhiiv
 Uudised (5)Uudiste arhiiv
Sisestused puuduvad
 
     
  
Elitec