Search*

Arvamus

Heade hinnete saamiseks tarkusest ei piisa! 


06/09/2008 20:13 Added by*: Kristiine Vahtramäe;

Kui tänapäeva Soome tuntuim psühholoog Anna-Liisa Keltikangas-Järvinen (62) ülikooli läks, tabas teda kohe psühholoogiaõpingute alguses paras ehmatus. Tuli välja, et see meetod, kuidas tema eksamiteks valmistub, ei kõlba kuhugi. Keltikangas hoidis oma laual korraga avatuna kolme-nelja aine õpikut. Õppis natuke üht, siis teist, seejärel kolmandat, ja siis jälle esimest. Kui ta neist kõigist väsis, luges vahepeal jupi romaani. Absoluutselt välistatud, et sellise õppimisviisiga võiks rahuldavalt edasi jõuda, kuulis ta loengutes.
Silmas pidades Keltikangase praegust professoriametit Helsingi ülikoolis ja tema siiani avaldatud kuut populaarteaduslikku psühholoogiaraamatut, tundub siiski, et edasijõudmise võiks üpris rahuldavaks tunnistada, või kuidas?
Vähe sellest. Keltikangase uurimisteema annab ka vastuse küsimusele, miks inimesed erinevalt õpivad. Tema viimane raamat kannab pealkirja "Temperament ja õpiedukus" ning just sel teemal täna räägimegi.

Aktiivsus on koolis nuhtlus

Kuidas temperament mõjutab õpiedukust?
Otseselt mõjutab õppimisstiili kaudu. Kui anda näiteks kolmele täiskasvanule teha nõudlik töö, siis võib olla nii, et üks paneb kabinetiukse enda järel kinni, lülitab välja telefoni ega lahku toast enne, kui ülesanne täidetud.
Teine käib iga 20 minuti järel kohvi võtmas, liigub vahepael ringi, ajab juttu. Kolmandast ei saa üldse aru, et ta midagi teeb. Teda võib segada, ta võib vahepeal teha midagi muud ja siis jätkata põhiasjaga. Kuid töö saavad nad kõik valmis.
Temperament mõjutab seda, kui suurteks osadeks inimene oma ülesande jagab, palju ta liigub selle tegemise ajal ja palju ta talub segamist.
Koolis on aga ainult üks stiil - tuleb istuda 45 minutit järjest ühe koha peal ja tegelda ühe ainega. Osale õpilastest kooli stiil lihtsalt üldse ei sobi.
Temperamendi kaudne mõju avaldub selles, kuidas õpetajad erineva temperamendiga õpilasi hindavad. Esimest korda märgati seda rohkem kui 10 aastat tagasi ühes uurimuses, mille käigus õpetajatelt küsiti, missugused õpilased saavad häid hindeid. Õpetajad ei nimetanud andekust, intelligentsust, mälu ega motivatsiooni. Nad kirjeldasid ainult õpilaste temperamenti.
Ameerika uurimused näitavad lausa, et temperamendi osa hinnetes on 40%. Soome koolimaailmas on see protsent keskmiselt 25, osa õpetajate puhul aga isegi kuni 60.

Millised temperamendijooned takistavad edasijõudmist kõige rohkem?
Ma tahan kõigepealt rõhutada, et inimese temperamenditüüp pole kuidagi seotud tema intelligentsi ja võimekusega, ent ometi seletab see neljandiku õpiedukusest. Igal intelligentsuse tasemel on ühepalju erinevate temperamentidega inimesi.
Reaalsus on see, et edasijõudmist koolis takistavad õpilase suur aktiivsus, vähene püsivus ja kerge häiritavus - ja need on kõik suuresti kaasasündinud omadused.
Öeldakse, et õpilane peab olema aktiivne. Jumal kaitsku õpilast aktiivne olemast! Aktiivsus tähendab vilgast tegutsemist, rahutust. Beebina oli neil lastel vaja pidevalt kõike suhu toppida, veidi suuremana pistsid nad oma sõrme igasse lillepotti. Koolis ei suuda nad paigal istuda, räägivad palju ja kõvasti. Neil on kogu aeg "pöörded peal
Edasi loe: http://www.perekodu.ee/artikkel.php?id=12758

Comments* (0):
Add comment*:
Author*: 
:
Human control - type the code shown*:
  Uuenda*
 

Save*

Eesti Русский
 Arvamus (5)Uudiste arhiiv
 Lood elust enesest (4)Uudiste arhiiv
 Toidulaud ja... (5)Uudiste arhiiv
 Uudised (5)Uudiste arhiiv
Sisestused puuduvad
 
     
  
Elitec