Eesti Lastevanemate Liidu avalik pöördumine

Vaadates tagasi tervele aastale ja eriti viimastele kuudele, ei tee paha meile kõigile meelde tuletada, et meie lapsed õpivad meie tegudest. Iga oma otsuse ja järgnenud teoga kujundame oma laste arusaama headusest, ilust ja tõest, samuti vabadusest ja vastutusest. Seepärast on hea küsida, kas meie tegusid motiveerib armastus laste ehk meie tuleviku vastu?

Oleme väikerahvas ning meie püsimajäämise eeldus on olnud meelerahu ja ühtehoidmine. „Manifest Eestimaa rahvastele“ oli sünnitunnistus kogukondlikus liikumises ja sotsiaalses suhtlemises sündinule. Seega on meie riigi aluseks vaba ja iseseisev kultuuri- ehk vaimuelu.

Teame, et otsustaja vastutab ja ka seda, et kõrgel-kaugel tehtud otsused vastavad harva kogukondade elulistele vajadustele. Ilmselt on see ka põhjus, miks kogukondlikud ja kodanikuliikumised kõikjal maailmas nii jõuliselt pead tõstavad. Elumuutused on nii kiired, et järgmiste valimistele enam lootma jääda ei saa.

Meie poliitikute õlul on täna ränk vastutuse koorem, mistõttu mõistame, et on äärmiselt raske teha sisulisi pingutusi oma rahva ja kogukondade tegeliku kaasamise ning vastutuse jagamise nimel. Mõni poliitik võib-olla isegi arvab, et meie rahvas ei ole valmis vastutust võtma. Selleks puhuks tuletame meelde, et see rahvas on väga kriitilistes olukordades üles näidanud erakordset mõtteselgust ja vastutustunnet – tuletagem meelde iseseisvuse taastamist.

Kuigi kujunenud olukord on mõistetav, ei tähenda see, et saame sarnaselt jätkata. Me seisame alati valguse ja varju pingeväljas ning meie ise oleme need, kes oma mõtlemise ja tegevuse kaudu üht või teist loovad. Suurem kaasatus ja jagatud vastutus vähendab pingeid ja suurendab valgust.

Kui keegi tunneb, et tänane olukord ei ole kriitiline, siis mõelgem, millise kergusega oleme käest andnud ja andmas kodaniku põhiõigusi. See on läinud väga ladusalt, sest sisulist avalikku arutelu ei toimu. Peavooluga mitte klappiva informatsiooni esile toojad tunnevad ennast pahatihti naeruvääristatult või ignoreerituna. Ja ometi on maailmas olemas terved kogukonnad mainekaid teadlasi, arste ja teisi asjatundjaid, kes paluvad vaid ühte – et neid ära kuulataks.

Mis saab juhtuda, kui need inimesed ära kuulatakse, siira eesmärgiga mõista nende seisukohti ja tõekspidamisi? Ei midagi halba! Vastupidi! On võimalik, et väga suur hulk inimesi saab erinevate osapoolte argumente kuulates ja kaasa mõeldes aru, mis ühte või teist osapoolt murelikuks teeb. Ja see võimaldab juba teha empaatilisi otsuseid, mis teenivad kõigi ühist huvi ja heaolu.

Kevadel üle-elatud sotsiaalne distantseerumine ja ekraanide vahendusel sidepidamine pole meile omane. Inimese ja ühiskonna areng toimub läbi reaalsete suhete reaalses maailmas. Ainult otsene, isiklik ja usaldav suhe aitab õpetajal ja lapsevanemal koos avastada iga lapse anded ja need ühiselt võimeteks kujundada. Need, võimeteks kujundatud anded on meie rahvuslik rikkus!

Eriti oluline on see isiklik, usalduslik, autentne, tehnoloogia poolt vahendamata suhe esimestel kooliaastatel, sest siis luuakse alusvundament inimese edasisele arengule. Samaväärset kasvatuslikku suhet ei ole võimalik luua ekraani vahendusel üle interneti ja küllap oleme tänaseks juba kogenud, et hoidagi saame niisugusel viisil suhteid ainult piiratud kvaliteedis. Arengupsühholoogid, kasvatusteadlased, aju-uurijad ja õpetajad võiva sellest pikalt ja põhjalikult rääkida, tarvis vaid kuulajaid ja kaasa mõtlejaid. [1]

Kuna meie Põhiseadus sedastab, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel, peame vajalikuks välja öelda, et nooremate klasside üleminek distantsõppele ei ole kooskõlas teaduspõhise vaatega lapse eakohasest arengust. Otse vastupidi – lähtudes mitmetest rahvusvahelistest uuringutest, võib see olla laste edasist normaalset arengut kahjustav. [2][3]

Meie rahva vaimne tervis halveneb, eriti lastel. Värske ELVL korraldatud küsitlus, mis hõlmas 21 Eestis igapäevaselt laste vaimse tervisega tegelevat organisatsiooni, tõi kehvas olukorras peresuhete kõrval teise olulise vaimset tervist pärssiva faktorina esile nutimaailma. Seejuures ei ole see nutimaailm probleem iseenesest – probleem on meie kavatsus ja teadlikkus, millega IT vahendeid disainime, juurutame ja kasutame. Meie lapsed õpivad meie tegudest – nutisõltlasest täiskasvanu ei ole eeskuju, mida meie lapsed täna vajavad. Vajame hoopis vähemat ekraaniaega ja vahetuid usalduslikke suhteid oma lähedaste ja lähikondsetega.[4]

Meil on nüüd uus, Covidi nimeline pereliige, kes juhatab meid tervise eest paremini hoolt kandma ja kaitsma neid, kes kaitset vajavad – riskigruppe. Kuna terve Eesti rahvas ei ole seni teadolevalt Covidi riskigrupp, küll aga nutisõltuvuse riskigrupp, siis tekib küsimus, et mis see on, mis sunnib meid taas lapsi teineteisest ja õpetajast eraldama? Kas armastus eaka ema ja põdura tervisega sõbra vastu või äkki pigem hirm vastutuse ees? Veel ei ole hilja jagada armastust ja ka vastutust.

Meie lapsed õpivad meie tegudest – hoiame siis meelerahu, austust, isiklikke sotsiaalseid suhteid ja neid, kes kaitset vajavad. Et neid kõiki üles leida ja hoida, teeme koostööd ja usaldame kogukondi. Ja anname oma parima, et algklassid koolivaheaja lõppedes taas oma õpetajatega päris maailmas kokku saaksid.

ELVL taotlus:

  1. Iga koolikogukond otsustab ja vastutab ise distantsõppele minemise või mitteminemise ning sellega kaasneva üle.
  2. Algklasside distantsõppele suunamine on kõige viimane hädaabinõu.
  3. Haridussüsteemi ja digimaailma vahekorda käsitleva poliitika väljatöötamine peab lähtuma tunnustatud  arengu- ja kasvatusteooriatest.

Lugemissoovitus igale lapsevanemale: „Kuidas digimeedia maailmas tervelt üles kasvada?“

ELVL nimel
Kristiine Vahtramäe
Hillar Lõhmussaar
Aivar Haller


[1] Center on the Developing Child, Harvard Univerity: Early Childhood Mental Health https://developingchild.harvard.edu/science/deep-dives/mental-health/

[2] Walsh, J., J., Barnes, J. D., Cameron, j. D., Goldfield, G. S., Chaput, J-P., Gunnell, K. E.,Ledoux, A. A., Zemek, R. L., Tremblay, M. S (2018). Associations between 24 hour movement behaviours and global cognition in US children: a cross-sectional observational study. Published: September 26, 2018 DOI:

https://doi.org/10.1016/S2352-4642(18)30278-5

[3] “Virtual Autism” May Explain Explosive Rise in ASD Diagnoses:

[4] Tips for Balancing Screen Time and Learning:

https://www.intel.com/content/www/us/en/education/right-device/screen-time-and-learning-brief.html

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s