Eelmise aasta detsembris saatis haridus- ja teadusministeerium kolmandat korda avalikule kooskõlastusringile uue alushariduse seaduse eelnõu, millega alustati tööd juba 2017. aastal ehk seitse aastat tagasi. Eelnõu on kavas esitada valitsusele veebruari lõpus. Õpetajate Leht küsis Eesti Lastevanemate Liidult, Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduselt, Eesti Lasteaednike Liidult ja Eesti Linnade ja Valdade Liidult, milliste seadusemuudatustega ollakse rahul, millistega mitte.
Eesti Lastevanemate Liit peab alushariduse eelnõu plussiks, et kuna lastehoiud muutuvad alushariduse osaks, tegeldakse kõigi lastega süsteemselt, toetatakse nende arengut ning alushariduse tase ühtlustub.
Siiski vajab hulk asju veel läbimõtlemist. Lastevanemate liit leiab, et ka 1,5–3-aastastele mõeldud hoiurühmas peab olema vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja, kes oskab lapse arengut analüüsida ja vanemaid nõustada. Seadusse tuleks lisada säte, et vähemalt üks kord, veel parem kaks korda aastas tuleb viia läbi arenguvestlus. Laste arv rühmas jääb küll samaks kui kehtivas seaduses, kuid seadus ei tohiks võimaldada laste arvu rühmas suurendada, et ei kannataks õppe-kasvatustöö kvaliteet. Juhul kui rühmas laste arvu ikkagi suurendatakse, peab lisanduma sinna ka täiskasvanuid. Eelnõust on välja jäänud töötasu, tööpäeva pikkuse ja puhkuste teemad. Lastevanemate liidu pikaaegse liikme jurist Jüri Ginteri hinnangul on levinud arusaam, et õpetaja töötasu peab olema lapsehoidja omast oluliselt suurem, kuigi ülikoolides ei õpetata, kuidas tegutseda 1,5–3-aastaste lastega.
„Lapsehoidjatel on selleks ettevalmistus olemas, kuid miskipärast arvatakse, et neile võib maksta oluliselt vähem, nende tööpäev võib olla pikem ning puhkus lühem. Samas on uuringute järgi võtmetähtsusega just oskus märgata lapse eripära noorimas vanuseastmes, mil on õige aeg spetsialiste kaasates tegutseda. Hiljem pole sekkumine enam nii efektiivne ja on palju kulukam. Seadusi muutes tuleb vaadata ka, mis sellega reaalselt kaasneb. Kui lastehoius enam õpetajaid ei ole, peab keegi teine palju väiksema palga eest ja halvematel tingimustel seda tööd tegema.“
Lastevanemate liidu arvates on eelnõus hoolekogude rolli lasteaia tegevuse suunamisel küll täpsustatud, kuid väga paljudes punktides on nende pädevust varasemaga võrreldes piiratud, millega liit nõus ei ole. Näiteks sai varasemalt laste arvu sõime- ja lasteaiarühmas suurendada hoolekogu ettepanekul. Nüüd võib seda teha direktori ettepanekul lasteaiapidaja.
Tekkis ka küsimus, kes nõustab neid lapsevanemaid, kelle lapsed ei käi lastehoius või lasteaias. Seni oli see kohustus koolieelsel lasteasutusel.
Täismahus artikkel asub lugemiseks SIIN.