HEAOLU-UURING

Projektijuht Ivar Tröner (ivar_troner@hotmail.com)

Eesti Lastevanemate Liidu eesmärk on käivitada regulaarne, metoodiliselt usaldusväärne heaoluküsitlus, seda koostöös paljude Eesti kohalike omavalitsustega.

Heaolu tagasisidestus mõõdab lastega seotud hinnanguid ja objektiivseid andmeid (lapsevanemad, õpetajad, omavalitsuste töötajad, teised tugitöötajad jne). Eestis on mitmed autorid osutanud sellele, et kool on liiga õpitulemustele suunatud, ega pööra piisavalt tähelepanu õpilassõbraliku koolikeskkonna kujundamisele ( Viive –Riina Ruus; Tiiu Kuurme uurimused).

Samas on mitmed haridusteoreetikud ja uurijad tähelepanu juhtinud sellele, et koolitegelikkus ei vasta haridusele seatud eesmärkidele.  Läheduse puudumine suhetes vanematega (s.o nõrk/puuduv seotus või tundetu kontrollimine) seostub madalama sotsiaalse ja õpipädevuse tasemetega koolis, mida tõendavad paljud kultuuride-ülesed uuringud. Vanemlikkus on kompleksne, paljude tegurite poolt määratud käitumisoskuste kogum, mida mõjutavad kultuuriline taust, isiksuseomadused, sugu, sotsiaalne (sissetulekuklass),  individuaalne (psühhopatoloogia), rahulolu kooseluga; teisalt aga ka lapse omadused, sh temperament ja tundlikkus/haavatavus (vulnerabilily).

Vanemlikest mõjuteguritest õpilase sotsialiseerimisele koolikeskkonnas on enam kui neli aastakümmet määratletud vähemalt kaks olulisemat vanemliku käitumise muutujat: vanemlik toetus (parental support) ja püüd kontrollida (parental control) õpilase tegemisi. Vanemluse uurija Hinde (1979) on väitnud, et läheduse (care) ja kontrolli (control) dimensioonid on aluseks kõigile olulistele suhetele, nt õpilane-õpilane, õpetaja-õpilane, sh abistav suhe.

Lastevanemate Liit ära teinud põhjaliku eeluuringu (2014-2015): „Eesti kooli-/elukeskkond lapsevanema subjektiivse hinnangu peeglis“. Küsitluses selgus olulised faktid:

  • Põhikooli viimases astmes on tõendatud selge korrelatsioon lapsevanema enda haridusastme ja koolitööde juhendamise edukuse vahel, seda eriti võtmepädevusi kujundavates ainetes (matemaatika, ladus kirjutamispädevus ning teine võõrkeel).
  • Madalama sissetuleku ja haridustasemega lapsevanemad pühendavad 35% vähem aega kodutööde juhendamisele kui seda teevad suurema sissetuleku ning haridusastmega lapsevanemad.
  • Süvamateriaalse ilmajäetusega õpilased jäävad ilma tugivõrgust nii kodus kui koolikeskkonnas. Toimetulekutoetuse saajate arv on täna dünaamikas languses, seda lastetoetuste tõusu mõjul, aga perede subjektiivne heaolu on jätkuvalt tõsine probleem.
  • Tõrjutust ja vaesust nähakse Eesti kultuuri- ja suhtlemisruumis lapse ja tema perekonna isikliku süüna ning probleemina, seda tajuvad massiliselt subjektiivselt pered, kes elavad nn klassikalises vaesuslõksus.

Monitooringud teostatakse nii  Tallinna Ülikooli kaasabil väljatöötatud kooli heaoluindeksi metoodika abil kui teiste küsimustike ja intervjuude abil. Lapsevanema subjektiivse hinnangu uurimisel kasutame poolstruktureeritud küsimustikku ning Danielsoni ja Philpsi (2003) väljatöötatud eneseanalüüsi küsimustikku (ingl k Self-Report Social Skills Scale).

II. Vanemliku seotuse uurimiseks on kasutusel vanemliku seotuse küsimustiku eestindatud versiooni / ingl k Parental Bonding Instrument, PBI). PBI on mõõtevahend, mis aitab kirjeldada optimaalset ja häiritud vanemlikku seotust.

III. Materiaalse ilmajäetuse, sotsiaalse kohanemise poolstuktueeritud küsimustik.

IV. Sihtrühma valimi süvaintervjuud. Heaolu monitooringu käigus abil kogutud informatsiooni on võimalik tulevikus kasutada  artiklite, teadustööde jms kirjutamisel. Väljatöötatud küsitluse, uurimuste analüüsi alusel on edaspidi jätkuvalt võimalik koolitada spetsialiste. ELVL ei loo psühholoogilist töövahendid, ega testimisega.

Kordusküsitlemise tulemuste põhjal loodud andmebaasi alusel on võimalik hinnata riiklike ja kohalike otsuste efektiivsust laste heaolule.  Küsitlus oluline perede heaolu tõstmisel, mõlema tegevuse eesmärgiga toetada positiivset vanemlust väärtustavate hoiakute levikut perede tasemel, seega on rõhk perede kui spetsialistide teadlikkuse tõstmine. Sihtgrupiks ja kasusaajaks on kohalikud omavalitsused, koolide-lasteaedade töötajad, õpilased, lapsevanemad ning sotsiaal- ja haridussüsteemi erinevad osapooled.

Pilootuuringu meediakajastus: