PROJEKTID 2011


Rosma III kogupere konverents

III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool” toimus Põlva külje all Rosmal aupäeval, 21. Mail. Sellel osalenud inimesed sõnastasid meeldetuletuse haridusametnikele, omavalitsustele ja lapsevanematele. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsist võttis osa kokku 135 inimest ja päeva lõpus loeti ette teesid „Terve kool“, mis rõhutavad kooli ja kogukonna koostöö vajadust.

Lavastaja Ain Mäeots, kes päeva juhtis, luges lõpuringis ette teesid, mis toovad esile tihedama koostöö vajaduse vanemate, omavalitsuste ja haridusametnike vahel. „Kool on terve ühiskonna alus ja läte. Terve kool algab avatusest, aktsepteerimisest ja koostööst ning käsitleb õpilasi, õpetajaid ja vanemaid võrdsete osalistena hooliva ja toetava kasvukeskkonna loomisel. Kool tähendab tervet kogukonda, mille keskmes on nii laste kui vanemate füüsiline, vaimne ja hingeline areng,” öeldakse III kogupere konverentsi lõppdokumendis. „Terve kooli ja toetava kasvukeskkonna loomine nii lastele kui täiskasvanutele on meie enda kätes – see algab iga inimese igapäevastest teadlikest valikutest. Ainult nõnda saame muuta meid ümbritsevat reaalsust, et jõuda hoolivama ja tasakaalukama elukeskkonnani.”

Kolmandat aastat peetava kogupere konverentsi eesmärk on olnud algusest peale vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda hariduses toimuvatele muutustele kaasa mõtlema ja tegutsema rohkem lapsevanemaid. Kui esimesel korral oli fookuses terve laps ja teisel aastal terve pere, siis nüüd oli vaatluse all terve kool. Konverentsil osales koos vabatahtlikega kokku 135 inimest: 87 täiskasvanut ja 48 last.

Esinejatena astusid üles Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja Kersti Nigesen, Tartu Waldorfgümnaasiumi lapsevanem Mati Valgepea, Johannese Kooli Rosmal õpetaja Külli Volmer, Eesti Maaülikooli Rohelise Ülikooli projektijuht Kadri Kalle ja Erakool Läte üks asutajaid Urmas Keller, aruteluringi vedas loodusehitaja ning Rosma Haridusseltsi lapsevanem Jaanus Viese. Paralleelselt ettekannetega toimusid tegevused nii kooliealistele lastele kui noorematele, kelle päralt oli waldorflasteaed Täheke.

III kogupere konverentsi “Head valikud hariduses. Terve kool” lõppteesid

Kool on terve ühiskonna alus ja läte. Terve kool algab avatusest, aktsepteerimisest ja koostööst ning käsitleb õpilasi, õpetajaid ja vanemaid võrdsete osalistena hooliva ja toetava kasvukeskkonna loomisel. Kool tähendab tervet kogukonda, mille keskmes on nii laste kui vanemate füüsiline, vaimne ja hingeline areng.

Terve kool

  • on terve kogukond
  • koondub ühise idee ümber
  • areneb pidevalt, usaldades muutusi
  • hoolib inimesest ja innustab suhtlema
  • aitab kujundada isiksuse väärtuste süsteemi
  • äratab lapses lootuse ja annab tulevikunägemuse
  • kindlustab lastele hooliva ja toetava kasvukeskkonna
  • annab lapsele võimaluse läbida kasvamise ja õppimise tervikprotsess
  • toetab nii laste kui täiskasvanute füüsilist, vaimset ja hingelist arengut
  • võimaldab koos unistada, koos kavandada, koos töötada ja koos tähistada
  • seab kaalumistest-mõõtmistest-hindamisest tähtsamaks igaühe arengu eripärad
  • soodustab õpilaste, õpetajate ja vanemate koostööd ning ühiseid avastusi
  • tagab võrdsuse kõigile osalistele, nii lastele, õpetajatele kui vanematele
  • jääb algusest lõpuni kättesaadavaks igale lapsele
  • tervitab kriise ja tuleb neist välja tugevamana
  • usub koolivaimu toetavasse kaastoimesse
  • eeldab asjaosaliste head tahet
  • loob turvalise kodutunde
  • pakub tervislikku toitu
  • armastab ja naerab
  • mängib ja elab

Terve kooli ja toetava kasvukeskkonna loomine nii lastele kui täiskasvanutele on meie enda kätes – see algab iga inimese igapäevastest teadlikest valikutest. Ainult nõnda saame muuta meid ümbritsevat reaalsust, et jõuda hoolivama ja tasakaalukama elukeskkonnani. Armastust ja rõõmu heade valikute tegemiseks hariduses!


ELVL kursus „Õpetaja rahumeelsete suhete loojana“

Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel teostas ELVL  2011. aastal õpetajatele suunatud kursuse „Õpetaja rahumeelsete suhete loojana“.

Kursuse loomise ja käivitamise peamisteks põhjusteks olid arusaamad, et:

  1. Õpetaja on võtmeisik mitte ainult koolis õpikeskkonna loojana vaid ka kooli ja kodu koostöös.
  2. Kuna lapsevanem ei ole reeglina õppinud suhtekorraldust ega kasvatusteaduse põhimõtteid, siis ilmselt peab jagatud arusaamade kujunemiseks usaldusliku õhkkonna looja olema õpetaja.
  3. Eriti oluline on luua eeldused kõige umbuslikumate ja probleemsemate õpilaste ja nende vanemate sisuliseks liitumiseks kooli kogukonnaga.

Kursustel kasutati nn Liivakella Seminari (LS) metoodikat.  Arutelude sari koosnes viiest loogilise järjestusega kursusest, mis toimusid Tallinna waldorfkooli ruumides (Tuulemaa 12).

  1. mai „Areng ja eesmärgid“
  2. september „Suhted ja koostöö“,
  3. oktoober „Vaatenurgad ja tähelepanuvõime avardumine“,
  4. november „Loovus ja loobumine“,
  5. detsember „Keerulise teema käsitlemine“.

Kursuse juhendajateks olid  (LS) metoodika väljatöötajad Asko Talu  ja Aivar Haller. Kursuslased olid praktiseerivad õpetajad, kelle igapäevane töö on otseselt seotud koolis lastele arengukeskkonna loomise ning lapsevanematega suhtlemisega. Osalejad  valiti  välja üleriigilise konkursi  korras ning

26 õpetajat esindasid erinevaid Eesti koolikogukondi: Mäetaguse Põhikool,  Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, Raudna Põhikool, Tartu Mart Reiniku Gümnaasium, Türi Majandusgümnaasium, Ülenurme Gümnaasium, Tilsi Põhikool, Keila Kool, Iisaku Gümnaasium, Tapa Gümnaasium, Sürgavere Lasteaed-Põhikool, Abja Gümnaasium, Avinurme Gümnaasium,  Tallinna Paekaare Gümnaasium, Viimsi Keskkool, Pärnu Vabakool, Tartu Waldorfgümnaasium,  Vanalinna Hariduskolleegium, Nõo Reaalgümnaasium ja Võnnu Keskkool.

Üldjoontes võib kursustel toimunu ning järelmõjudega rahule jääda. Tagasisides tõid õpetajad välja peamiselt isikliku arengu aspekti ja rõhutasid alljärgnevat:

  1. Arusaamine lapse arengukeskkonna kujunemise eeldustest avardus ja paranes.
  2. Õpetajana kasvame koos lastega läbi personaalse ja isikliku suhtestumise ning grupiprotsesside ühise suunamise.
  3. Oskus kuulata, küsimusi esitada ja analüüsida paranes märkimisväärselt.
  4. Julgus eksida on loovuse kujunemise ning säilimise peamisi eeldusi.
  5. Paranes oskus keerulistes olukordades rahulikuks jääda, piire seada ning EI öelda.

92% osalejatest olid huvitatud sarnastel teemadel ja sama metoodika alusel õppeprotsessi jätkamisest. Mitu kursustel osalenut liitusid Liivakella Seminari  kogukonnaga ning hakkasid osalema  LS regulaarsetel  aruteludel  ja õpetama metoodika rakendamist oma koolis.