PROJEKTID 2012

Rosma IV kogupere konverents

19. mail toimus koostöös Rosma Haridusseltsiga juba IV kogupere konverents “Head valikud hariduses. Meeleolukast ja sisukast päevast said osa kokku 101 täiskasvanut ja 84 last.

Koguperekonverentsil toimusid täiskasvanutele järgmised ettekanded ja arutelud: „Mis on kogukonnakool ja kuidas toetada nende teket“ – Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus; „Kogukonnakooli kujunemise eeldused“ – Tallinna waldorfkogukonna üks eestvedajaid Aivar Haller; “Võitlus meid ühendas – mis saab edasi?” – Pühajärve kooli ja kogukonna lugu, Pühajärve Haridusseltsi juhatuse liikmed Ene Reedi ja Margit Prede; Rosma hariduskogukond – müüt või tegelikkus“ – Rosma Haridusseltsi lapsevanem Indrek Maripuu; „Kuidas kaasata inimesi uute algatuste juurde?“ – Võru waldorflasteaia idee käivitajad Pille Sõrmus ja Mari Peetsalu. Samal ajal kui täiskasvanud kuulasid ettekandeid ja osalesid aruteludes, toimusid lastele (eraldi koolieelikutele ja kooliealistele) erinevad arendavad tegevused.

IV kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kogukond” võttis vastu järgmised lõppteesid:

Terve kogukond on terve ühiskonna alus. Terve kogukond koosneb avatud inimestest ja tugineb ühistele väärtustele, kogukonna südameks on terve kool. Toetavat ja hoolivat kasvukeskkonda pakkuv kool saab tegutseda, kui kogukond sellist kooli soovib ja vajab. Terve kool omakorda tähendab tervet kogukonda – avatud ja õnnelikke inimesi, kelle jaoks on oluline nii füüsiline, vaimne kui hingeline areng.

Terve kogukond

  • koosneb avatud ja hoolivatest inimestest
  • tugineb ühistele ideaalidele ja väärtustele ning aktsepteerib eripärasid
  • märkab nii väikeseid kui suuri, noori kui vanu liikmeid
  • seab esikohale nii laste kui vanemate füüsilise, vaimse ja hingelise arengu
  • toetab aktiivset eluhoiakut ja loovate isiksuste kujunemist
  • loob hoolivat ja tasakaalukat elukeskkonda
  • lähtub oma tegemistes loodusest ja hoiab ökoloogilist tasakaalu
  • austab kohalikku kultuuri ning traditsioone
  • tugineb tervele koolile ja lasteaiale
  • tajub end võrdõigusliku osana ühiskonnast
  • teadvustab oma ühtekuuluvuse alust
  • peab julget ja avatud dialoogi omavalitsuste ja riigiga
  • osaleb seadusloomes
  • teeb koostööd ja korraldab ühistegevust
  • armastab naeru ja mängu
  • rakendab jätkusuutliku majandamise põhimõtteid
  • väärtustab kriise kui arenguvõimalusi
  • on terve Eesti arengu võti

Terve kogukonna kool

  • saab tegutseda, kui leidub piisav arv inimesi ehk kogukond, kes seda kooli soovib
  • tagab hooliva ja toetava kasvukeskkonna
  • kaasab vanemaid ja teisi huvilisi ning tal on palju sõpru
  • aitab kujundada loovaid, sallivaid ja vägivallatuid isiksusi
  • võib toimida kui kogukonna vaimne kese
  • pakub otsetee väärtuspõhise hariduse suunas
  • innustab loovusele ning uute teadmiste ja kogemuste kogumist
  • vahendab oma lastele elu selle mitmekülgsuses
  • aitab inimestel kasvada ja saada õnnelikuks
  • kiirgab armastust

Terve kogukonna ja kogukonda toetava kooli loomine ning hoidmine algab meist endast – igaühe panusest ja teadlikest valikutest. Selle õnnestumiseks on väga oluline koostöö, samuti omavalitsuste ja riigi esindajate hea tahe ning toetus. Kogukonnakoolis peitub meie ühine võimalus teel hoolivama ja tasakaalukama ühiskonna ning elukeskkonnani. Avatust ja siirast südant heade valikute tegemiseks hariduses!


Ahtme perepäev (8. detsembril 2012, 200 osalejat)

Perepäeva korraldamisest võtsid osa paljud kooli töötajad ja õpilased: õpetajad viisid läbi meistriklasse, olid korrapidajad, valmistasid ruume ette; söökla töötajad valmistasid lõuna; tehniline personal jälgis, et kõik ruumid oleksid puhtad; õpilased olid korrapidajad ja aitasid meistriklasse läbi viia, tegelesid lastega mängutoas, tutvustasid külalistele miniloomaaeda, tõlkisid Tuleetendust, töötasid registreerimislauas.

Üritus algas kell 10.30 registreerumisega. Kella 11.00ks kogenesid kõik aulasse, kus külalisi tervitas soojalt Ahtme gümnaasiumi direktor Svetlana Skorobogatova, Kohtla-Järve aselinnapea Niina Aleksejeva, Eesti Lastevanemate Liidu juhtkonna liige Aivar Haller.

Kell 11.40 oli igal külalisel võimalus valida endale tegevuse oma maitse järgi. Lastevanemad said kuulata loenguid teemadel:

«Тайны детства»
«Агрессивность: причины и решения»
«О работе Молодёжного Центра»
«Отношения в семье»
«Стили воспитания»
«Подросток – кто он?»
«Безопасное вождение»
«Безопасный Интернет».

Nii lapsed kui lastevanemad said meisterdada töötubades kaarte ja järjehoidjaid Skrab-booking tehnikas, ehteid polümeersavist, kaunistada nõusid Dekupaaž-tehnikas, maalida puidule. Peale selle oli võimalus külastada mini-loomaaeda, hüpata batuudil,vaadata tule- ja lumeetendust, kontrollida oma tervist, külastada laata. Kõige väiksemad vaatasid multifilme.

Üritusest võttis osa umbes 200 inimest. Kõik külalised jäid üritusega rahule, kuna tagasiside oli väga positiivne. Eriti meeldisid külalistele meistriklassid, tuleetendus, Nelli Randveri loeng teemal «Отношения в семье». Pikk järjekord oli Tallinna Tervishoiu Korgkooli tuppa tervist kontrollima, AIDS-testi tegi 50 inimest.

Kahjuks mõnede psühholoogide loengus oli  vähe rahvast – umbes 10 inimest. Tagantjärele vaadates arvame, et see tuleneb sellest, et loengutega samal ajal olid tuleetendus ja meistriklassid, mis pakkusid külalistele suuremat huvi. Üks põhjus oli veel see, et paljud olid koos oma väikeste lastega ning ei raatsinud nendest lahku minna, kuigi oli olemas mängutuba, kuhu sai väikesed lapsed järelevalve alla jätta. Loengus lastega istuda on aga raske. Korraldades Perepäeva järgmine kord arvestame sellega.

Koolipere jäi üritusega samuti rahule. Kuulsime sellel päeval palju tänusõnu, nägime õnnelikke nägusid. Meenud üks perekond – 7. klassi poiss ja tema ema, kes said psühholoogiga individuaalselt rääkida. Nad väljusid ruumist pisarsilmi ja olid õnnelikud, et said oma probleemist rääkida. Sellel üritusel said paljud perekonnad omavahel tuttavaks.

Paljud külalised oma tagasisideankeetides soovisid, et sarnane üritus toimuks veel, seepärast tahame korraldada Perepäeva ka järgmisel aastal. Oma kogemusest teame, mis pakub meie linna elanikele erilist huvi, millised probleemid nendel on ning planeerides järgmist Perepäeva  arvestame sellega kindlasti. Järgmise Perepäeva üheks eesmärgiks on kaasata võimalikult rohkem põhikooli õpilasi ja nende vanemaid.